Laupäeval, 9. septembril toimus Läänemaal Noarootsi käsitöökojas arengu- ja koostööpäev vabaühendustele teemal „Räägi kaasa – kus, kuidas ja kellega?“.

Osalejad olid peamiselt Läänemaa vabaühenduste ja KOV-ide esindajad. Sündmuse korraldas KÜSKi koordinaator Katre Tamm koos SA-s Läänemaa töötava vabaühenduste konsultandi Maarja Läänesaarega.

KÜSKi esindajad kõnelesid osalejatele ka avatud toetuse taotlemise voorudest, milleks on vabaühendutse 2023. aasta arenguhüppe taotlusvoor ja taotlusvoor elanikkonnakaitse ja kriisivalmiduse võimekuse arendamiseks.

Arengupäeval tutvustas Kaisa Tamkivi 2016. aastal loodud ja kuni koroonaviiruse tulekuni toimunud kohaliku koostöö kiirendit „Anija Lüliti“.

See on/oli omavalitsuse ja kogukondade koostöövorm või platvorm, mille kaudu saavad elanike head ideed teoks ilma liigse bürokraatiata.

Mudel põhineb sellel, et kogukond panustab oma nõu ja jõuga ning omavalitsus annab selleks nii rohelise tule, omapoolse jõu kui ka vahendeid.

Anija vallas Harjumaal toimus Lüliti raames kümneid ja kümneid üritusi, kus inimeste endi initsiatiivil korrastati elukeskkonda, ehitati või remonditi avalikus kasutuses olevaid objekte (lastemänguväljakud, pargid, hooned, bussipaviljonid jne) ning korraldati palju mõttetalguid, kuidas koosloomes kogukonna elu paremaks ja elukeskkond kvaliteetsemaks muuta.

Kaisa “Anija Lüliti” tutvustus tekitas Noarootsi arengupäeval elavat arutelu, sealhulgas mõeldi ja peegeldati, kuidas niisugune koosloome võiks teistes piirkondades toimida ja kas kogukonna ning kohaliku omavalitsuse koostööks ollakse sel määral ja aktiivuses valmis igal pool.

Arengupäeva korraldaja ja KÜSKi EL komisjoni rahastatud CERV programmi koordinaator Katre Tamm: „Soovisime tulla Läänemaale ja tutvustada SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali teenuseid, meie taotlusvoore, tutvustada kohalikku maakondliku arenduskeskuse vabaühenduste konsultanti Maarja Läänesaart ja vahetada kogemusi. Ning julgustada vabaühendusi ja KOV-e tihedat koostööd tegema.

Miks me palusime just Kaisa Tamkivi kõnelema „Anija Lülitist“, oli see, et levitada ideed ja luua pinnast motivatsiooniks, et see on üks KOV-i ja kodanikuühiskonna koostöö parimaid näiteid. Ja töötav mudel“.

Noarootsis korraldatud arengupäeva võõrustajateks olid Marika Adman ja Ivika Eller, kes on MTÜ Tervem Noarootsi eestvedajad ja KÜSKi vabaühenduste arenguhüppe toetuse saajad.

Neil oli hea võimalus rääkida ettevõtmisest, kuidas oma MTÜ-d üles ehitada kahe ettevõtliku naise õlgadel, olles Pürksis korrastanud ja võtnud rendile vana mõisa kõrvalhoone ja korruselamu keldri, pidades seal käsitöökoda ja õmblustsehhi, kus valmivad rannarootsi motiivides käsitöö, propageerides läbi oma tegevuste tervislikke eluviise, tutvustades Noarootsi kohalikku kultuurielu ja hoides siinset pärandit.

Ivika Eller kõneles ka sellest, kuidas on loodud koostöövõrgustik kohaliku omavalitsuse ja Pürksis asuva Noarootsi riigigümnaasiumiga, et pakkuda oma käsitöökodades õpilastele õppetöö läbiviimise ja praktika tegemise võimalust.

MTÜ Tervem Noarootsi juhatuse liige Ivika Eller: „Meil läheb hästi, tõepoolest, selles mõttes, et me oleme praegu tõsisel motivatsioonilainel.

Kuidas me KÜSKi arenguhüpet ettevalmistavas programmis oma eesmärgid püstitasime, st äriplaani koostasime, nii on meil ka läinud. Oleme oma plaane ellu viimas.

Ja siis me saime toetuse ka KÜSKi n-ö suurel arenguhüppe toetuste konkursil ja meil on väga hea meel, et meie idee edukaks osutus.

Mis kasu tänasest päevast võiks olla, siis iga uus idee kulub ära, eks tuleb natuke läbi mõelda, mis me täna kuulsime. Info oli vajalik ja kasulik, eks seda tuleb pisut nüüd läbi seedida. Ning lõpuks, me oleme Marikaga väga rõõmsad, et saime teid kõiki võõrustada.”

Lääne-Nigula valla (täpsemalt Noarootsi osavalla) kultuuri- ja sporditöö spetsialist Ülle Schönberg: „Kuna mina olen nii valla töötaja kui ise ka aktiivne kodanik, siis mul on hea rääkida, et nii rahvas ise kui kohalik omavalitsus peavad olema aktiivsed ja koostööd tegema. Meil on siin väga pikaaegsed traditsioonid, mis kogukonda väga kõvasti liidavad. Üks on Noarootsi külade mängud, mis toimusid sel aastal juba kaheksateistkümnendat korda.

Ja see on selline kasvav üritus ja kui selle kaheksateistkümne aasta jooksul oleme näinud algul lapsevankris lapsi siin platsi ääres, siis nüüd on need lapsed platsi peal võistlemas. Just see, et ta on jätkusuutlik, et tulevad järgnevad põlvkonnad peale, on lahe. Olgu kasvõi see üks üritus aastas, noh, me ei räägi jaanipäevast ja ei räägi merepäevast, meil on neid teisi suurüritusi veel. Aga just see, et ta on nii pikaaegne traditsioon.

Ma tunnen ka seda, et toetus vabaühendustele on olemas, nii valla kui eirnevate projektide rahastajate poolt. Nagu öeldakse – KULKA, KÜSK, KOP. Et meil on, kuhu projekt kirjutada.

Ja tänasest üritusest ja “Anija Lüliti” eeskujust tahan öelda, et ma sain kohe mitu head ideed. Juba see nimi on väga äge. Kirjutasin omale märksõnad üles, kuidas ma saan noored kaastata näiteks meie oma mõisapargi korrastamiseks.“

Vaisi külavanem ja MTÜ NordEstNõva juhatuse liige Õnne Rüütel: “Eeskuju on nakkav alati, kui tulevad oma heade kogemustega inimesed, kes räägivad, mis ja kuidas nemad on teinud, siis on sellest õppida.

Minu kogemus ütleb, et alati võib kogukonna eestvedajal või MTÜ juhtidel tekkida väsimus või siis ka töökäte puudus ja nii nagu me siin tänagi rääkisime, et on sädeinimesed, aga kaua nad säravad? Või kui sul on mingi tuumiktiim, kes on olnud ja tegutsenud ja kui seal on eri vanuses inimesi, siis ühel hetkel need vanemad inimesed väsivad, et kuidas siis see uus tuumik leida, kellega koostöö sujuks, on päris keeruline.

Anija Lülitit enam ju ka ei toimu, kui eestvedaja väsis ja kuna see oli selline hästi suur töö, siis uut inimest polegi lihtne leida, kes kogu seda koormat kannaks.

Meie oleme teinud ka suuri asju nagu sel suvel Nõva hariduselu 160. aastapäeva tähistamine – teatrietendus ja kooli jubeliüritused, see oli kõik väga suur kogukondlik ettevõtmine. Tore oli see, et meile ikkagi mõtlesid kaasa hästi paljud ja lõid käed külge ka ja toetust saime nii KULKAlt kui vallalt ja kohalikelt ettevõtjatelt.

Tänane arengupäev oli kahtlemata hea kogemus. Inimene õpib ju igal sammul.“

Ridala ja Martna kirikute õpetaja, kohaliku kogukonna eestvedaja Küllike Valk: “Kirik ja kogudus on tänapäeval tugevad kogukonnad. Sest kirik ja kogudus asuvad ajaloolises mõttes kihelkonnakeskuses, kogudusse kuuluvad kõigi nende külade esindajad, st igast külast mõni ikka on koguduse liige ja niimoodi me tunnemegi ennast külade ülesena.

Kindlasti on kogudustel seda potentsiaali liita neid külasid omavahel kokku, et panna nad ühise eesmärgi nimel natuke suuremat asja ajama.

Ka meie, kogudused, saame täna kandideerida erinevatele toetustele ja arenguprogrammidesse, kus õppida koos teistega tihedamat koostööd tegema.

Koguduste ja EELK põhikirjadest saadakse aru nii, et kogudused on avalikule tegevusele suunatud vabaühendused. Me ei kuuluta ainult Jumala sõna ja me väga hoolime sellest, kuidas kogukond ennast tunneb, kuidas iga kogukonna liige ennast oma kogukonnas tunneb.“